Metsatöll - Minu kodu

Pikki radu tallates, kui venimas on aeg
imbub nukrus naha alla, ootust südamesse kallab
Klompi püüad neelata, kuid püsivaks jääb vaev
igatsuse väädi juured kasvanud on liiga suureks

Kaotanud kui oled hinge, tead, kust leiad selle
Hingetuna ilmavallas püsimiseks napib malda
Koht kus suureks sirgunud on sinu õed ja velled
või ka ise loonud asu, lihtsalt olla

Hoomates, kui kaduv on kõik, lihas jakski raugeb
ühes suunas suudad astu, isegi kui vool on vastu
Mõttes oled ligidal, kui ise oled kaugel
surmüksindusest kisub välja, ootus lootust toidab näljas

Tagasi siis leiad tee, et kosutust saaks vaim
tummist tunnet rinna sisse, jõudu juurde jaksamisse
toimetada ilmas ringi, rammust saanud kaim
ja meelerahu kodumõttes kaasas kannad

Kus on minu kodu, seal on minu süda
kus on minu kodu, seal on minu hing

Kui meelel on paik, kus olla vaid sooviks
ja miski sind ootamas vaid
kohale jõuda kindlasti proovi
või kodutuks jääbki su vaim